Mahhovi elulõngad
Jahukaste, väga tavaline ja levinud seenhaigus, katab taime maapealseid osi - lehti, varsi, õisi – hallikasvalge jahusarnase kirmega. Jahukasteseeni on ca 300 liiki, igal taimerühmal oma erinev, spetsiifiline seen, kes reeglina teisi taimeliike ei kahjusta. Seega näiteks tamme jahukaste ei ole elulõngale ohtlik. Ent üldiselt on kõikide jahukasteseente kahjustuse üldpilt sarnane, alludes sageli ka sarnasele ravile.
Elulõnga-jahukaste ei ohusta selliseid väikeseõielisi sordirühmi, nagu mägilõngad (atragene), karuputkelehised (heracleifolia) ja tanguutia (tangutica) elulõngad. Haigusest puutumata jäävad ka hariliku elulõnga (vitalba) ja mägi-elulõngade (montana) rühma sordid. (Need kaks küll meie tingimustes ei edene.) Kergemini nakatuvad tervelehised elulõngad (integrifolia rühm), näiteks Jaapani kaunis uusaretis ‘Rooguchi’. Kuumal suvel tabab haigus mõnikord ka siniste elulõngade (viticella) sorte. Suureõielistel elulõngadel ilmuvad jahused täpid või laigud ennekõike õitele, eriti tumedatele õitele (‘Jackmanii’, ‘Victoria’, ‘Romantika’).
Nakkusalge talvitub haigetel taimejäänustel. Seene-eoste arenemist soodustab kuumus ja kuivus. Eriti ohtlik on mulla läbikuivamine taime juurte ümber. Ent haiguse levikuks ja taimede nakatamiseks on vaja niisket lehepinda. Nii lööbib jahukaste üksikute laikudena tavaliselt juulis ja laieneb hoogsalt vihmaste, niiskete ilmadega sügis-suvel. Ka udud ja hommikune kaste aitavad kaasa; samuti seisev, umbne õhk taimede ümber, tihe istutus. Halvasti mõjub üleväetamine ja lämmastiku liig mullas, eriti sügisperioodil.
Kuidas hoiduda jahukastest
• Vali vastavalt sordile sobiv, õhurikas asukoht.
• Lõika välja haigestunud taimeosad, sügisel hävita vanad varred. Ära neid komposteeri!
• Ära lase mulda läbi kuivada, vaid hoia see pidevalt niiske. Multši.
• Ära piserda põõsast pealt, kasta maapinnalt. Kasta hommikul, et lehed päeva jooksul kuivaksid.
• Enneta haiguse teket, kasutades käepäraseid koduseid, nö leebemaid, peamiselt leeliselisi vahendeid.
Tõrje
• Puutuhk (soovitavalt lehtpuu-tuhk): Külvata tuhka taimede ümber juba varakevadel või isegi sügisel. Ka suvel võiks vajadusel elulõnga tuhaga tolmutada.
• Puutuha leotis:1kg tuhka, millele valada 10 l vett, kuumutada 1 tund. Pritsimiseks võtta 3l leotist ja 7l vett.
• Nõudepesuvahend “Fairy”: 0,5 tl 1liitri vee kohta.
• Pesupulbri – biolisanditeta – (40 g 10 liitri vee kohta) ja RS või majapidamisseebi (20g 10 liitri kohta) segu lahus. Seep enne soojas vees sulatada.
• Sinepipulbri lahus: 2 spl 10-le liitrile.
• Maal sõnnikuleotise või virtsaveega pritsimine.
• Taimeleotised: põldpiimohakas, nõges, võilill.
• Keemiliste taimekaitsevahenditega pritsimine (topaas jm ) profülaktiliselt soovitav esimest korda kevadel lehtede ilmumisel, teist korda õienuppude moodustumisel, kolmandat korda õitsemise lõpul.
Kuigi jahukaste on inetu, ei hukuta see elulõnga. Siiski võib korduv ja sügav kahjustus nõrgestada taime ja rikkuda selle dekoratiivsust.