Mahhovi elulõngad
)
Elulõngad on müügil nõuistikutena kilepottides ja neid võib istutada kogu kasvuperioodi jooksul. Nõuistiku mahapanekuga ei ole ka väga kiiret: taim võib potis nädalapäevad või kauemgi edasi kasvada. Selle võib toas aknalauale panna või koos potiga aias maasse kaevata. Siis on aega selgusele jõuda, kuhu ja kuidas taim istutada.
SUUREÕIELINE ELULÕNG on nõudlik. Ta eelistab tuulevaiksemat, päikesepaistelist kasvukohta, kuigi õitseb rahuldavalt ka poolvarjus, mõni sort isegi põhjapoolsel küljel (näit `Viola´).Taimede vahekauguseks jätke samast sordist rea puhul 0,7 – 1 m. Kui tahate nautida üksiktaime ilu, võib vahekaugus olla 1,5 m või rohkemgi. Hoone seinast või müürist istutage elulõng umbes 50 cm eemale, sest müür imeb enesesse niiskust. Seal on külmaoht suurem nagu ka ülekuumenemise võimalus.
Suureõielise elulõnga istutusauk peaks olema 60 cm igas suunas. Kui istutate mitu taime ühte ritta,)
on õigem kaevata vajaliku pikkusega kraav. Väljakaevatud pealmine muld pange eraldi, kasutage seda hiljem augu täitemulla segamiseks. Augu põhi kobestage hargiga, põhja visake peotäis fosforväetist ja pangetäis kõdusõnnikut, selle puudumisel tugevasti väetatud turvast või komposti.
Augu täitmisel lisage aiamullale kuni ½ head kompost- või turbamulda ja paar peotäit mineraalset täisväetist, savise raske mulla puhul ka liiva või turvast. Mugav on seda teha samas istutusaugus, paigutades komponendid esialgu kihiti ja seejärel hargiga segamini kaevates.Täitke auk ääreni ja ärge unustage mulda kinni tallamast, muidu vajub see hiljem liiga palju, viies istutatud taime liiga sügavale. Nüüd tehke valmistatud mullasegusse uuesti istiku suurusele vastav süvend, jättes põhja koonusekujuliseks, et istiku juured saaks sellel ühtlaselt laiali paigutada. Vabastage eelnevalt u 15 min vees leotatud taim kilepotist. Suureõielisel elulõngal harutage juured lahti, väikeseõielisel mitte. Istik paigutage nii, et 1 – 2 alumist pungapaari oleks mullaga kaetud, s.o 5 – 6 cm augu ülaäärest sügavamale. Teist seda jagu vajub taim veel koos mullaga äsjakaevatud augus.Mulda jäävatest uinuvatest pungadest kasvab rohkesti lisajuuri ning ka uusi võrseid, kui taime maapealne osa peaks kas külmast, haigustest või mõnest õnnetusest kahjustuma. Kui on karta, et noor habras taim nii ehk liiga sügavale maa sisse satub ja lämbuda võib, jätke esialgu taime ümber taldriku-kujuline lohk. Sellesse on hea kastmisvett valada. Taime tugevamaks kasvades täitke lohk suve jooksul, et sinna sügisel seisvat vett ei koguneks, mida elulõngad ei talu.
)
Istutatud taimelt ärge samal aastal õit oodake. Lõigake istik pärast korralikku juurdumist (umbes ühe kuu möödumisel) u 30 cm kõrguselt tagasi, see soodustab võrsumist ja juurte arenemist. Toestamiseks piisab esimesel aastal kepikesest, hiljem vajab vääntaim vastupidavamat tuge.
Nooremat, kuni 3 – 4-aastast elulõngapõõsast on võimalik selle puhkeperioodil (varakevadel või hilissügisel) ettevaatlikult ÜMBER ISTUTADA, kui kaevata juured lahti 40 – 50 cm raadiusega ringina ümber põõsa. Kui ka altpoolt on juurepall vabastatud, saab selle kompaktsena välja tõsta, kiletükil uude istutuskohta lohistada ja ettevalmistatud auku istutada kõigi eespool kirjeldatud nõuete kohaselt. Hoolas kastmine on hädavajalik.
VÄIKESEÕIELISTE ELULÕNGADE istutamine on palju lihtsam. Piisab 45 cm x 45 cm suurusest august, mis tuleks siiski hea aiamullaga täita. Sügavam istutus pole oluline, kuna need elulõngad on külma- ja haiguskindlad. Piisab, kui katate juurekaela paarisentimeetrise mullakihiga.
Küll ei tohiks väikeseõielise elulõnga peenikestest juurtest põimunud tihedat juurepalli istutamise eel lahti harutada, vaid panna see tervena auku. Noort taime kaitske tigude rüüste eest, kes armastavad eriti mägilõngade lehti .