Mahhovi elulõngad
)
Kõiki äsjaistutatud noori taimi tuleb pärast nende juurdumist 1–2-le pungapaarile tagasi lõigata (u 30 cm). Et täiskasvanud elulõnga õigesti lõigata, on vaja teada selle sorti ja liiki. Taime ostes kirjutage üles andmed : kindlasti sordi nimi, aga ka näiteks millal ja kellelt ostsite.
Lõikamisrezhiimi järgi jaotatakse elulõngad kolme gruppi: I grupp – ei lõigata üldse, vajadusel korrastuslõikus pärast õitsemist. Mägilõngade (atragene) rühma kuuluvaid alpi, siberi ja suurekroonilist elulõnga (C. alpina, C.sibirica ja C. macropetala) ei kärbita sügisel sugugi. Nende kevadel õitsevate liikide õiekellukad tekivad eelmisel aastal kasvanud vartel. Kui need eemaldada, siis taim ei õitse sel kevadel, kasvatab vaid uusi võrseid. Kui põõsas on aga tülikalt )
suureks ja sasiseks kasvanud, võib teha korrastuslõikust kohe peale õitsemist, s.o. juuni keskel, kärpides oksi isegi poole võrra. Mõne vana varre väljalõikamine ergutab ka uute võrsete kasvu maapinnalt. Juunis eemaldatud varte asemele kasvavad suve jooksul uued, mis järgmisel aastal õisi kannavad. Hoiduda tuleb siiski kõikide puitunud okste mullapiirini lõikamisest,sageli vanast kontsust uusi kasvusid ei tule.
Mägilõngu võrestiku või tugitaime küljest lahti võtta ja maha painutada pole mingit mõtet. Nad taluvad ka kolmekümnekraadilist pakast ja seega mingit talvekatet ei vaja. Sordid: `Albina Plena´,`Ballet Skirt´ , `Violet Purple´jt.
)
Teine elulõngade lõikamisviis on nn kerge lõikus (II lõikamisgrupp). Varaste suureõieliste rühma elulõngadel võiks eemaldada sügisel vaid äraõitsenud ülaosa ca 1 - 1,2 m kõrguselt. Varred painutada maha ja katta koheva materjaliga (turvas, puulehed), mida peaks hoidma märjaks saamise eest mingi vett pidav kate (näit. tõrvapapp). Kui talvitumine läheb hästi , siis hakkavad need sordid õitsema ca üks kuu varem, juba juunis. Õied on siis suuremad, mõnedel sortidel ka täidetud. Teistkordne õitsemine saabub suve teisel poolel. Nii võiks lõigata sorte `Piilu´, `Minister´, `General Sikorski´. Kahjuks sageli ei õnnestu meie kliimas võrsete ületalve hoidmine. Ei ole midagi halvasti, kui ka nende sortide varred täiesti maha lõigata - kas siis juba sügisel või ka veel kevadel. Mõnevõrra hilisema õitsemise ja täidisõite puudumise korvab rikkalik õite hulk juulis-augustis. )
Tugeval tagasilõikusel (s.o III lõikamisgrupp) jätke alles 5–10 cm pikkused tüükad. Viimasel ajal soovitavad asjatundjad haigestumisriski vähendamiseks lõigata elulõnga tagasi isegi maapinnani. Tugev sügisene tagasilõikus sobib hilistele suureõielistele elulõngadele (‘Iubileinyi-70’, ‘Perle d’ Azur’, ‘Blekitny Aniol´ jt). Ka suve teisel poolel õitsevad väikeseõielised elulõngad, nagu tanguutia, tervelehise, püstise ja sinise elulõnga rühma sordid kuuluvad sellesse lõikamisgruppi.. Lõikamata jätmisel kasvab elulõng aasta-aastalt pikemaks, nii et õied tõusevad vaateulatusest kõrgemale. Põõsa alumine osa aga jääb “paljasjalgseks”.
Lõikamata jätta või kõrgemalt,kuni meetri kõrguselt võiks kärpida pikakasvulisi väikeseõielisi elulõngu, kui tahame neid juhtida kõrgesse puusse (C. fargesioides ‘Paul Farges’, C. tangutica ‘Bill MacKenzie’).
)
Sügisest tugevat lõikust ärge tehke liiga vara, sest noored võrsed võivad uuesti kasvama hakata. Ära tuleks oodata esimesed kerged külmad.
Niisiis:Väiksemate kogemustega või mugavam elulõngakasvataja saab endale asja päris kergeks teha, kasutades ainult kahte lõikamisviisi: I - kindlasti jätta sügiseti lõikamata varased väikeseõielised (alpi, siberi ja suurekroonilised eluõngad) ja III - tugevasti tagasi lõigata kõik suureõielised elulõngad ja suve teisel poolel õitsevad liigid ning nende sordid.
KOKKUVÕTE. Elulõngade lõikamisgrupid on)
I lõikamisgrupp – ei lõigata, vajadusel korrastuslõikus peale õitsemist: mägilõngade (atragene) rühm.
II lõikamisgrupp – kerge lõikus: varased suureõielised elulõngad
III lõikamisgrupp – tugev lõikus: hilised suureõielised elulõngad ja suvel ning sügisel õitsevad väikeseõielised elulõngad.